Naiste jäähoki maailmameistrivõistlused, ametlikult IIHF jäähoki naiste maailmameistrivõistlused, on naiste jäähoki peamine rahvusvaheline turniir. Seda juhib Rahvusvaheline Jäähokiliit (IIHF).

Ametlik maailmavõistlus peeti esmakordselt 1990. aastal, 90ndatel peeti veel neli meistrivõistlust. Aastatel 1989–1996 ja aastatel, mil maailmaturniire ei peetud, toimusid Euroopa meistrivõistlused ning 1995. ja 1996. aastal Vaikse ookeani piirkonna meistrivõistlused. Alates esimesest naiste jäähoki olümpiaturniirist 1998. aastal mängiti IIHF-i meistrivõistluste asemel olümpiaturniiri. Seejärel otsustas IIHF korraldada naiste meistrivõistlused olümpia-aastatel, alates 2014. aastast, kuid mitte tipptasemel. 2021. aasta septembris teatati, et tippdivisjon mängib ka olümpia-aastatel ja augustis-septembris.

Kanada ja USA on meistrivõistlustel domineerinud selle algusest peale. Kanada võitis kulla esimesel kaheksal järjestikusel turniiril ja USA on viimasest viieteistkümnest turniirist kümnel võitnud kulla. Mõlemad rahvusmeeskonnad saavutasid igal turniiril kas esimese või teise koha, kuni Kanada 2019. aasta meistrivõistlustel seeria katkes. Soome on edukamalt kolmas MM-meeskond, võitnud neliteist pronksmedalit ja ühe hõbemedali – saavutati pärast Kanada kulla-hõbeda seeria katkestamist. Naiste maailmameistrivõistlustel on medaleid võitnud veel neli meeskonda: Venemaa, võitnud kolm pronksmedalit; Tšehhi ja Rootsi, kumbki võitis kaks; ja Šveits, võitis ühe.

Rahvusvahelise Jäähoki Föderatsiooni (IIHF) naiste maailmameistrivõistlused on iga-aastane jäähokiturniir, kus osalevad maailma parimad naiskonnad. Turniir peetakse tavaliselt aprilli keskel ja see koosneb kahest osast: esimeses osas jagunevad meeskonnad kaheks alagrupiks, kus nad mängivad ringmängu, ja teises osas toimuvad väljalangemängud, et selgitada välja meister. Praegune meister on Kanada, kes on võitnud viimased viis turniiri.